Valamist kui olulist metallivormimisprotsessi kasutatakse laialdaselt paljudes kaasaegse tööstusliku tootmise valdkondades. Selle peamine eelis seisneb võimes toota keeruka struktuuriga, täpsete mõõtmetega ja suhteliselt madalate kuludega metallosi. Valamise peamised rakendusstsenaariumid on järgmised.
Autotootmine
Autotööstus on valutehnoloogia üks levinumaid rakendusi. Valandid moodustavad suure osa kogu sõidukist, eriti võtmekomponentide puhul, nagu mootorid, käigukastid ja šassii.
Mootoriplokid ja silindripead: enamasti valmistatud hallmalmist või alumiiniumisulamist survevalust, millel on hea kulumiskindlus ja hea soojuseraldusvõime.
Käigukasti korpused, rooliotsad ja pidurisadulad: saavutab kerge ja suure tugevuse kombinatsiooni survevalu või liivavalu abil.
Tööstusharu andmed näitavad, et autosektor moodustab 28–30% Hiina kogunõudlusest valandite järele, mis teeb sellest valutööstuse suurima järgneva turu.
Lennundus
Lennundusrakendustel on äärmiselt kõrged nõuded osade täpsusele, tugevusele ja kõrgele{0}}temperatuurikindlusele, mistõttu on täppisvalu põhitehnoloogia.
Turbiinilabad, põlemiskambrid ja düüsirõngad. Investeerimisvalu (kaotatud-vahavalu) abil saab toota kõrgel -temperatuuril sulamist osi, millel on sisemised õõnsad struktuurid ja keerulised kujundid.
Üksik-kristalllabade ja suunatud tahkumistehnoloogia rakendamine on oluliselt parandanud mootori labade vastupidavust termilisele šokile ja väsimist.
